Nurste lahing (1941)
13. oktoober 1941. Marfnella Jaaksoni meenutused:
„12. oktoobril õhtul venelased tulid kolme veomasinaga, sakslased olid Nurste teeristis ja lasid need puruks, ma oma silmaga nägin, kui kraavi sõitis. Üks jõudis Leisi maja ette ja kaks jäid siis Kuigu poole tee peale. Juhid lasti maha ja need sõitsid kraavi, teised jooksid metsa. Ja kui venelaste auto Nurstes kraavis oli, siis üks venelane elas veel, oli seal kuidagi kinni jäänud. Sakslased läksid Nurstesse välja, aga siis tuli nii suur vene väeosa vastu, et sakslased tõmbasid tagasi Külamale. Pühapäeva õhtuks jäi rinne Külamale. Venelased tulid Puski poolt. Ja kui palju neid oli! Minu sünnikodu on Nurstes seal, kus teemeistri maja on, suur kahekorruseline maja, vanasti oli side seal. Venelased tulid Kõpu poolt, neid oli nii palju, et mees-mehes kinni. Tulid jala ja autodega ja tankidega. Kuigu õu oli neid täis. Aga meil oli vaja loomad talitada. Pole nad meid mitte puutund. Esmaspäeval (13.10) siis oli lahing, ega seal Nurste külast palju järgi ei jäänud. Pendi maja ja Leisi maja jäid, aga teised kõik - täiesti puhtaks. Mänspel sai Aadu maja pommi. Minu sünnimaja sai ka pommi. Saksa lennukid lasid need majad enamasti põlema, leekkuulidega lasti katusesse, nii ta läks. Kella nelja, poole viie ajal oli siis lahing läbi. Meie läksime vaatama, küla polnudki enam, ainult suitsevad tukid. Mõni maja ikka oli terveks ka jäänud. Ja surnuid! 36 surnut oli Nurste küla peale. 30 olid venelased ja 6 olid sakslased. Üks eesti poiss ka, Tallinnast Nõmmelt, oli sakslaste poole peal, sai ka surma.“
