IIMS Emmaste ühishaud
Ühishaud Emmastes on rajatud 1950. aastal. Esimene ümbermatmine toimus 1950. a kevadel, teine 1951. aastal. Algul oli haual betoonist tähis. 1957. aastal paigaldati dolomiidist obelisk tekstiga eesti ja vene keeles: "Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest 1941-1945". ENSV Sõjakomissariaadi andmetel on ühishauda nr 4 Emmastes maetud 42-44 tundmatut sõjaväelast ja kaks tsiviilisikut (1941. aasta oktoobris omakaitselaste poolt hukatud Rudolf Eelma ja Eduard Eeltee), seega maetuid kokku 44-46. Need arvud korduvad kõigis 1970.-1980. aastatel sõjakomissariaadis koostatud ühishaudade aruannetes. Järgnevalt esitatud Endel Saare loost saaks nagu kokku suurema arvu?
Emmaste ühishaua loo on põhjalikult lahti kirjutanud Endel Saar 1994. aastal ajalehes Hiiumaa ilmunud järjejutus "Inimesed Emmastest aja hammasrataste vahel".
"Langenud punaarmeelaste haudu hakati lahingupaikades lahti kaevama ja langenuid vallakeskustesse ümber matma varsti pärast sõda. Emmastes see millegipärast viibis. 1950. a. varakevadel aga tuli käsk, et ühishaud peab olema iga valla keskuses. Ella Vetsi, kes sel ajal vallasekretärina töötas, kinnitab, et asja korraldas vallavalitsus. Külavolinike ja väikeste külakolhooside esimeeste abiga tehti kindlaks, kuhu punaväelasi maetud. Süllaotsa kruusaaugu ühishauas oli 33 vene sõjaväelast. Samuti kaevati langenud välja Väljassoo pommiaugust. Kohaliku rahva hulgas tekitas eriarvamusi Emmaste surnuaia taga asunud ühiskalm, mille eest hoolitseti ja kuhu toodi lilli. Nimelt maeti sinna ühishauda 1941. a. oktoobris kohalikud mehed, vennad Rudolf Eelma ja Eduard Eeltee. Eelnevalt on juttu olnud Karl Ellermäest ja Anton Hiisist, Nemad kõik olid neli venda Ellerbergid, kuid võtsid nimede eestindamise ajal igaüks eri perekonnanime. (Viies vend Johannes, kes elas Prantsusmaal, jäi Ellerbergiks.) Eelma ja Eeltee langesid omakaitselaste kuulide läbi, kes juba 14. oktoobril mõistsid Emmastes omakohut. Kahe venna järel maeti samasse need 13 soldatit, kes langesid sakslaste pealetungil Emmastesse. Eduard Eeltee keskmist poega Õigus Eelteed tunti Kärdlas aastaid kaubamaja direktorina. Mees ise oli sõdinud Saksa armees ja sõjaväljal langenud kaaslasi matnud, Õigus oligi see mees, kes 1950. a. kevadel ettevõetava ümbermatmisega nõus polnud. Ta öelnud, et langenud puhaku seal, kuhu nad maetud ja ärgu neid enam segatagu.
Mitte kõiki langenud punaväelasi ei kaevatud välja. Näiteks jäi Külamal Pendi karjamaa väravas üks punaarmeelane välja kaevamata, kuna aprillikuus oli selles paokohas palju vett. Seitse vene sõjaväelast jäi ära toomata Klombi tagakarjamaa pommiaugust. Sõru küla mehed matsid nad pärast Tohvri patarei langemist. Pendi karjamaa väravas maetud soldatit ei olnud aastaid hiljem enam võimalik välja kaevata, kuna maaparandus muutis koha sootuks.
1950. a. aprillis aga arenesid sündmused käsukohaselt. Langenute säilmed kaevati välja, pandi ühte kirstu kokku ja toodi Emmastesse. Asula keskele, kunagise laevakapteni Georg Kaubi ehitatud maja õue, kus oli ja on praegugi kohalik raamatukogu, kaevasid tolleaegse Emmaste kooperatiivi mehed Evald Holsmer, Bernhard Ernes ja Herbert Paomees suure ühishaua. Asjakohase kõne pidas parteitöötaja Ernst Suik. Sõna võttis Hiiumaa ühe esimese, „Koidu” kolhoosi esimees Karl Kalda. Peale punaväelaste on tollest ajast samas hauas ka Rudolf Eelma ja Eduard Eeltee põrm.
Kaderna metsas asuv punaväelaste ühiskalm ja teised matmiskohad Nurste kandis olid samuti teada. Vallavalitsus mõtles sinna teise ühishaua rajada. Ent 1951. a. kevadel said nüüd juba Emmaste ja Leisu külanõukogu uue käsu: igas piirkonnas peab olema vaid üks langenud sõjameeste haud, mis tuleb anda kohalike pioneerimalevate hoole alla.
Nurstes korjati nüüd kokku 36 punaarmeelase säilmed. Need pandi suurde kirstu ja toodi Emmastesse. Haua tegijateks olid taas E. Holsmer, B. Ernes, H. Paomees ja neljandana nüüd 1. jaanuarist 1951 Emmaste piirkonna varumis-volinikuna tööle asunud Elmar Saar. Esialgu pandi nendele ühiskalmudele tsemendist valatud märgid. Praegused mälestusmärgid pandi 1957. aastal."
Teine mälestuskild Emmaste ühishauast: "1953. aastal tulin sõjaväest, käisin Kadernas ümber matmas vene sõdureid. Seal oli 32 mees hauas. Olin sel ajal põllumajandusosakonnas autojuhiks. Korraldaja oli Türnpuu Alfi Kärdlast. Haud võeti lahti. Harjul tehti puusärk valmis. Ma viisin Villise katusel selle puusärgi sinna. Pealuud lapiti sinna sisse ja Külma Karla naine Vilma pidi seal kloori peale raputama. Rohkem ei saanud kui 16 tükki panime sinna puusärgi sisse. GAZ auto viis selle ära. Emmastes juba orkester ootas. Aga kirst oli värvimata. Läksime siis kolhoosi esimehe Pahtmanniga poodi, ostsime punast riiet, et paneme ümber. Pärast läksin selle arvega täitevkomitee esimehe Kasiku juurde. Sain sihukese peatäie sõimata selle pärast – raiskad raha, paned riide ümber puusärgi! Need 16 maeti Emmastesse obeliski alla. Pärast oli teine matus veel, seal ma ei olnud." (Heldur Ala, 2006).
Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH66 Hauatähise puhul on tegemist punamonumendiga. Kommentaar: Käesoleva protokolli vormistamise hetkeks eemaldatud.
5.09.2022 teisaldati obelisk Tahkunasse Hiiumaa militaarmuuseumisse. Säilmed maeti ümber Mänspe kalmistule.
