Emmaste metsavendade mälestusmärk kalmistul
Emmaste metsavendade loo on põhjalikult kirja pannud Endel Saar raamatus „Sõruots - Hiiumaa lõunarand II” (2007).
„Emmaste metsavendade grupis oli aastail 1944-1951 lühemat või pikemat aega kümmekond meest. Neist kolm olid Sõruotsast: Priidu Mäe (1897-1951) Reheseljalt, Evald Pomerants (1921-1951) Sõru ja Einar Pruul (1916-1964) Pärna külast. Saksa ajal Sõru piirivalves teeninud August Tuut oli teistest vanem, pärit Pärnumaalt Audru vallast. Jutt Emmaste kandis varjavast meestegrupist jõudis vene piirivalve kõrvu üsna kiiresti. Neile hakati jahti pidama juba 1945. aastal. Gruppi saadeti agent Richard Ristmägi Nõmbast. Ristmägi lahkus pärast metsavendade kinnivõtmist Hiiumaalt, elas Virumaal metsakülas. Piirivalve korraldas 1953. aasta jaanipäeval suure operatsiooni, Saaremaalt toodi viis veoautotäit sõdureid ja viis jälituskoera. Operatsiooni juhtisid piirkonnastaabi ohvitserid Saaremaalt - komandöri asetäitja kapten Makarov ja staabi luureohvitser vanemleitnant Karl Pann. Kuna saksa ajal julgeolekupolitseis teeninud Erik Heinlood peeti eesnime pärast sakslaseks, siis taheti teda kindla peale elusana kinni võtta. Ristmägi meelitas ta 22. juuni õhtul punkrist ära ja varitsusest ta kinni võetigi. Punkrit rünnati 23. juuni varahommikul. Tulevahetus kestis paarkümmend minutit, punker süüdati põlema. Evald Pomerants ja August Tuut langesid. Priidu Mäe, kes oli varem öelnud, et elusalt tema ennast venelaste kätte ei anna, lasigi viimase kuuli endale pähe. Vangi võeti Valter Koor ja Einar Pruul. Vahistati ka Erik Heinloo abikaasa Magda Heinloo, metsavendi toiduga varustanud Leida Leps ja Juuli Härd. Kõigi kuue üle mõisteti kohut septembris 1953 Tallinnas, karistusmäär kõigile ühesugune - 25+5. Kõik vabanesid 1956. aastal.”
Mälestusmärk Emmaste kalmistul avati 12. mail 2007. Kivi pühitses Emmaste kirikuõpetaja Argo Olesk. Kõnelesid Emmaste vallavolikogu esimees Jüri Lauter, Endel Saar, Kaitseliidu veteran Ülo Tuisk, Eesti metsavendade liidu esimees Arnold Ojaste. Raha mälestusmärgi rajamiseks andis SA Eesti represseeritute abistamise fond. Fondi juhatuse esimehe Heino Kerde sõnul hakati mälestusmärgi asutamist planeerima eelmisel aastal. Mälestusmärgi kavandas Jaanus Rohusaar.
