Hindu (Sõru) 120 mm rannapatarei

Patarei ehitus algas 1914. aastal. Kuna tegu oli lisapatareiga, mida merekindluse esialgses projektis polnud, siis muudeti korduvalt patareisse planeeritud suurtükkide tüüpi. Lõpuks paigaldati neli 120 mm Vickers tüüpi suurtükki. Suurtükipositsioonide kaitseks kuhjati 200 m pikkune ja 10–20 m laiune liivavall, mis suurtükkide kohal oli betooniga kaetud. Hindu oli Hiiumaa patareidest ainus, mis osales lahingutegevuses Tagalahe dessandi ajal 12. oktoobril 1917. Pärast lühikest tulevahetust saksa laevadega vene suurtükiväelased põgenesid ja patarei jäeti tervena maha. Sakslased saatsid maale väikese dessantsalga, mis patarei suurtükid õhkis. Üks saksa laevadest, mis Hindu patareid tulistas, oli „Bayern“, veeväljasurvelt suurim Eesti vetes olnud sõjalaev (pikkus 180 m, veeväljasurve 32 200 tonni, kaheksa 380 mm suurtükki).

1937. aastal kaitseväe tellimusel tehtud endiste vene rannapatareide ülevaatuse aktist: "Patarei on paigutatud umbes 220 m pikka, 10-20 m paksu ja 3-5 m kõrgesse kunstlikult ehitatud liivavalli, mille otsad on ehitatud poolkaares, et katta patareid flankeeriva tule eest. Eesvallil asuvad umbes 20 m pikkused ja 6 m laiused poolkaares suurtükkide-eelsed betoonist platvormid – eesvalli katted, millele suurtükialuse süvendi eessein moodustab palkidest tagaseina. Suurtükialused on betoonist neljakandilised ehitised, mõõdus 9 x 5 m, kõrgus 0,5 m, millised praegu näiliselt terved. Suurtükipoldid moodustavad 2,13 m läbimõõduga ringi, polte on iga suurtüki jaoks olnud 32. Poltide läbimõõt on 5 cm ja nad ulatuvad betoonist välja 10-15 cm. Poltide praegune seisukord on: 1., 3. ja 4. suurtükialusel – kõik terved ja korras, 2. suurtükialusel on polte püütud välja murda ja selleks betoonalus pealt puruks taotud, kuid poldid on alal ja korras. Suurtükialused ühes nende ees asuvate suurtükieelsete platvormidega paiknevad ühes reas 50 m vahedega. Iga suurtükialuse mõlemal küljel on asunud varjendid, mis on täielikult hävinenud. Helgiheitja positsioon asub merekaldal Sõru külas umbes 600 m patareist. Siit on kitsaroopaline, umbes 250 m pikk raudtee viinud külast umbes 200 m põhja pool asuvasse metsatukka, kus on säilinud helgiheitja jõujaama hoone alusmüüride jäänused ja üks puurkaev, mida kasutavad praegu kohalikud elanikud. Helgiheitja positsiooni platvormi ase raudkividest 5 x 5 m pinnaga ja 1 m kõrguse platvormi näol on praegu alal ja asub Kantsiveski talu õuel. Raudteest on säilinud ainult osa tammi Kantsiveski talu karjamaal umbes 100 m ulatuses; muus osas on ta ülesküntud. Patarei 4. suurtüki taga asuvad kahe õhukaitse raskekuulipilduja betoonist alused."

Patarei raadiojaama hoone veeti Emmastesse rahvamajaks (lammutati 1980. aastatel). Suurtükkide rauad ja muud suuremad detailid olid alles veel 1937. aastal. Tänapäeval on vaadeldavad 1. ja 2. kahurialus, ülejäänud kaks asuvad aiaga piiratud õuemaal. Kolmas kahurisüvend on täidetud pinnasega ja selle eesvallikattest mere poole on ehitatud elamu, neljandast on näha pragunenud betoonplatvorm. Kahest õhutõrje kuulipilduja alusest on säilinud üks (sada meetrit hooldekodu poole, paremal pool tee ääres). Tervena säilinud ehitisi ei ole.

1. ja 2. positsiooni vahel olev dott on valminud 1941. aastal.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 459)