Sõru sadam

Soela väina faarvaatri süvendustööd toimusid 1915-1917 sõjalisel eesmärgil: tagamaks sõjalaevade manööverdamisvõimekus Väinameres. Soela kanali pikkuseks kujunes 9 km, laiuseks 64 m ja süviseks 5m.

Esimene maailmasõda: 1917. aasta oktoobris hõivasid saksa väed operatsiooni Albion käigus Saaremaa ja 17. oktoobril maabusid sakslased Sõru sadamas ning hõivasid 20. oktoobriks kogu Hiiumaa.

Teine Maailmasõda: Sõru lähedalt Soela väinas röövis Saksa luurelaev 1941. aasta 21. juuni öösel kolm kalurit. See sündmus toimus ajaliselt varem, kui algas sakslaste sissetung Nõukogude Liitu, mida peetakse Suure Isamaasõja alguseks.

1941. aasta oktoobris oli Sõru sadam saksa vägede üks järelveo sadamaid, kohe peale sillapea loomist 12. oktoobril.

Sadama-alal on eksponeeritud 1939. aastal valminud mootorpurjekas Alar. 1944 talvel-kevadel, kui laev talvitus Kõrgessaare sadama reidil, varjas seal ennast Saksa sõjaväest jooksu pannud Arvid Saart Lepiku külast, teadaolevalt ainuke „merevend“ Eesti metsavendade seas. 1944. aasta hilissuvel üritas Alar Kõrgessaare sadamast Rootsi põgeneda, kuid Saksa merevägi pidas selle kinni. Teine katse Haapsalust lõppes siiski õnnelikult. Alar seilas sõjajärgsel ajal Panama ja USA lipu all. 1998. pukseeriti laev Taanist Hiiumaale.