Oomäe memoriaal

1941. aasta sügistalvel omandas Ristimäe nimi kurva ja õudse tähenduse. Pärast saare vallutamist Saksa vägede poolt hakati Ristimäe piirkonnast, täpsemalt Oomäelt, leidma mõrvatute haudasid. Vene-Saksa sõja puhkemise järel oli Hiiumaal kadunuks jäänud palju kohalikke elanikke. Nende äraviimine saarelt Nõukogude tagalasse polnud rindeolukorra tõttu enam võimalik. Levisid jutud mahalaskmistest. Lahingute lõppemisel hakkasid meeleheitel omaksed otsima salaja maetute haudasid. Üks nendest kohtadest on siin.

29.–30. oktoobril 1941 kaevati lahti esimesed hauad. Kuuldus sellest levis kulutulena üle Hiiumaa ja paljud tulid kohale, lootes leida oma kadunud lähedasi. 1942. aasta alguseks oli avastatud 17 hauda 41 mõrvatuga, neist 15 erariietes. Viimane haud leiti 1943. aasta kevadel.

Oomäel leitud hukatutest on nimeliselt teada 13: Leopold Ellerberg, Feliks Jakobson, Martin-Karl Leivalt, Julius Liiva, Robert Liiva, Harald Mammuspuu, Eduard Nõmm, Hugo Puusemp, Leida Pähel, Anton Tammekivi, Kustav Tilk, Edgar Tänava, Joosep Õispuu.

Enamuse ohvrite nimesid ei õnnestu välja selgitada. Mingeid dokumente hukkamiste kohta säilinud ei ole, ainus tuvastamise moodus oli surnukehade äratundmine omaste poolt. Tundmatuks jäänud ohvrid ja sõjaväelased maeti tõenäoliselt Malvaste kalmistule.

2. novembril 1988. aastal, hingedepäeval, avati Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi algatusel mälestusrist. 2014. a asendati rist uue tammepuust risti ja mälestuskiviga. Uue risti asukoht on muutunud, lähemale tegelikule matmispaigale.