Kõrgessaare lennusadam (1917)

Asukoht Kirikulahe ääres on ligikaudne, rajatisi säilinud ei ole.

1916. aastal moodustati Balti laevastiku lennuväediviis, mis koosnes kahest lennuväebrigaadist. Kummagi lennuväebrigaadi jaoks ehitati kolm nn lennujaama ja kuus nn lennuposti. 1917. a kevadel oli Petrogradi kaitsva merelennuväe kasutada terve tugipunktide ahel, mis koosnes angaaride, ladude ja laatsaretiga varustatud lennusadamaist (lennujaamadest) ning ajutiseks kasutuseks mõeldud abisadamaist (lennupostidest). Merelennuväebaasi ehk lennusadamat võis ära tunda kaldsest laudteest (slipist), mida mööda vesilennuk vette lasti või sealt kuivale tõmmati, et ta jälle suurde heinaküünitaolisse angaari vedada.

Muhu väina kindlustatud positsioonis lennusadamad olid Papissaares (Kihelkonna), Sõrves, Kuressaares, Ruhnus, Kõrgessaares, Haapsalus ja Virtsus. See kindlustuste liin pidi sulgema sissepääsu Liivi lahte. Neist suurima, Kihelkonnal paikneva lennujaama alluvuses olid 1917. aastal Kuressaare lennusadam (1 lennusalk, 6 lennukit), Sõrve lennusadam (2 lennusalka, 12 lennukit) ja Virtsu lennusadam (1 lennusalk - 6 lennukit). Haapsalu lennubaasile allusid Kõrgessaare ja Tahkuna lennusadamad.

Kõrgessaares valmis 1914. aastal Hiiumaa kõigi aegade suurim tööstusettevõte – AS La Viscosa kunstsiidivabrik, kus oleks tööd saanud 1200 töölist. Vabrik ei jõudnudki tööle hakata, sõja alguse tõttu evakueeriti sisseseade Venemaale. Vabriku varustamiseks mageda veega oli ehitatud veehoidla, looduslik veekogu Köönaauk ümbritseti mitme kilomeetri pikkuse vallide ja tammidega. Väliskapitalile kuulunud tehas oli niigi vene võimudele pinnuks silmas oma toodangu pärast (kunstsiiditehase saanuks kerge vaevaga ümber seadistada lõhkeaine tootmiseks), lisaks olevat Peeter Suure merekindluse komandant avaldanud kahtlust, kas mitte sellist suurt veehoidlat ei rajatudki vaenulike vesilennukite tarbeks. Sõja ajal võetigi osa vabrikuhooneid kasutusel lennusadama tarbeks. Lennukipommide ladu oli vabrikukompleksi keskel asunud suurest kivist peldikus. 1917. aastal, kui saksa väed tegid dessandi Hiiumaale, lasid venelased pommilao õhku, vabrikuhooned said suuri purustusi. 17. oktoobril 1917 lahkusid kaks lennukit Kõrgessaarest Haapsalu suunas. Mõlemad lasti mere kohal alla vene oma sõjalaevade poolt. Üks lendur korjati soomuslaeva Graždanin pardale, teine jõudis maanduda Virtsus, kus ta vigastatud lennuki ise põlema süütas.