Lehtma-Tahkuna kitsarööpmeline raudtee

Lehtma-Tahkuna raudtee (1914–1918, 1940–1943)

Imperaator Peeter Suure Merekindluse maarinde raudteevõrgu ehitus Tallinna ümbruses algas 1913. aastal, 1917. aastaks oli valmis 244 km. Merekindluse raudtee olid veel Naissaarel (37 km), Hiiumaal (6 km), Aegnal (3 km).

Hiiumaal ehitati 1914. aastal vastvalminud Lehtma sadamast Tahkuna 12-tollise patareini umbes 6 km pikkune kitsarööpmeline (750 mm) raudtee, millelt läks harutee Lehtma 6-tollise patareini. Tahkunasse ehitati vedurikuur kahele vedurile. Auruvedurid olid valminud Saksamaal firmas Orenstein & Koppel.

Saksa okupatsiooni ajal 1917-1918 oli raudtee kasutuses ja seda ehitati ka juurde. Tahkunast pikendati raudteed Meelste külani (3 km). Pole teada, miks oli vaja raudteed Meelstesse, tõenäoliselt oli see osa mingist suuremast teostamata jäänud plaanist. Kõpu poolsaarel oli kavas ehitada saksa väliraudtee (600 mm) Hirmuste-Kõpu (u 7 km) ja Kõpu-Tahkuna (30 km). Andmeid tolleaegse raudtee kohta on napilt, kuna sakslased viisid 1918. aasta kaasa kindlusraudtee arhiivi.

Eesti Vabariigil ei olnud Hiiumaa raudteed vaja, see likvideeriti ja relsid müüdi soovijatele. Sellest ajast on paljude talukeldrite laed raudteerelssidest. Hiiumaal olnud kaks auruvedurit müüdi 1920. aastate alguses Järvakandi klaasivabrikule, üks neist oli kasutusel veel 1950. aastatel.

1940. aastal taastati Lehtma sadam ja ehitati uuesti kitsarööpmeline raudteeliin Tahkunasse. Osaliselt kasutati tsaariaegset trassi. Auruvedurite asemel olid nüüd mootorvedurid.

Saksa okupatsiooni ajal veeti raudteed mööda sõjasaaki Lehtma sadamasse. Raudtee võeti üles 1943. aasta suvel, isegi rööpanaelad pakiti kastidesse äravedamiseks.

Tänapäeval on raudteetrassid looduses raskesti leitavad ja kohati tiheda padriku tõttu lausa läbimatud. Ainult Lehtma sadama juures ja Tahkunas on kohati säilinud äratuntavat teetammi.