Tahkuna 12-tollise rannapatarei 2. kahurialus
Peterburi merekaitsesüsteemi erinevate kavade järgi pidi Eesti rannikul valmima kuni poolsada rannapatareid. 12-tolliseid patareisid kavandati kuus, valmis jõuti ehitada neli: Aegnal, Naissaarel, Sõrves ja Tahkunas. Kuna saartele esialgu patareisid ei planeeritudki, siis toimus ehitus sõja ajal kiirustades ja lihtsustatud projekti järgi - suurtükid asusid ilma soomuskatteta lahtiselt ümmargustel betoonalustel (läbimõõt 15 m, kõrgus 2 m, vundamendi sügavus 4,5 m). Isegi lihtsustatud projekti betoonitöödest jõuti Tahkunas teha umbes kümnendik. 1917. a juunis monteeriti kahurid alustele ja tehti proovilaskmised. Sügisest loeti patarei lahingukorras olevaks, kuigi paigaldatud kaugusemõõtja oli väike ja ei lubanud patareil täpset tuld anda maksimaalsele laskekaugusele. Patareis oli 220 sõjaväelast.
12-tollise suurtüki raua pikkus on 15,8 m, kaal 50 tonni. Mürsu kaal 450 kg, laeng kuni 156 kg. Maksimaalne laskekaugus 28 km. Suurtükiraua ressurss oli 300 lasku, siis tuli raud välja vahetada. Tahkuna patarei nr 39 oli Eesti 12-tollistest patareidest ainus, mille suurtükid jäid terveks, kuigi hävitusmeeskonna raporti järgi suurtükid hävitati. Suurtükirauad viidi 1920. aastate algul Naissaarele sealse patarei taastamiseks, aga see töö jäigi lõpetamata. Naissaarelt müüdi üks varuraud 1934. aastal Soomele.
Praegu on Tahkunas säilinud kõik neli suurtükialust, mille ehitus on jäänud pooleli erinevas staadiumis. Kõige paremini on välja ehitatud kolmas positsioon. Suurtükialused on seisnud lageda taeva all üle sajandi, sellest hoolimata on betoon väga heas korras ja kõik poldiringid terved. Ainult betooni kattev samblavaip läheb aasta-aastalt paksemaks ja ümbritsev mets tihedamaks. Suurtükialustest tagapool on metsa all hulgaliselt varjendite süvendeid ja kaevikuid, mõned betoonvundamendid, äratuntav on raudteetamm ja kuivenduskraavid. 1. suurtükialusest u 200 m kagu pool on õhkulastud laskmoonakeldri suur süvend.
Tahkuna 12-tollise patareis on muinsuskaitse all kokku 15 objekti
