Kärdla Polk

Kärdla polk (1940-1947–1960)

Kärdla linna serva ehitati 1940-1941 sõjaväelinnak kapitaalsete hoonega - kaks kahekorruselist kasarmut, söökla, klubi (530 kohta), leivamaja, juurviljahoidla, jääkelder, laod. Kasarmud jäid sõja alguse tõttu lõpetamata, saksa okupatsiooni ajal elasid seal ja jätkasid ehitustöid vene sõjavangid. Pärast sõda võeti linnak uuesti kasutusele ja ehitati juurde hulgaliselt uusi hooneid. 1947. a formeeriti Hiiumaal paiknenud väeosade baasil kuulipilduja-suurtükiväe polk, mille pataljonid paiknesid Kärdlas, Lõimastus ja Vaemlas, polgukool Hiiessaares. Polgu koosseisus oli paarkümmend tanki, mis seisid Kärdlas Kõrgessaare maantee ääres tehnika hoiuplatsil. Õppuste jaoks olid tankodroomid Rehemäel Kärdla surnuaia kõrval ja Kaibaldi nõmmel. Kergemate relvade laskeharjutusi tehti algul Kärdla rannakarjamaal, hiljem valmisid lasketiirud Kärdla lähedal ja Tahkunas. Ohvitseridele oli püstolilasketiir Kärdlas Kõrgessaare maantee ääres. Tankid ja kahurid käisid laskmas Paopel. Lasti väga palju, kuna sõjast oli jäänud palju moona, mille säilivusaeg hakkas lõppema. Laskemoona hoiti Paluküla kirikus ja selle kõrvale ehitatud tänaseni säilinud ladudes. Polgus oli 1950. aastail kuni tuhat meest. Kärdla polk lõpetas tegevuse 1960. aastal ja linnale anti üle ligi sada hoonet, neist 30 elamut (tüüpilised 4-korteriga elamud on Allika tänaval ja Kõrgessaare maantee ääres). Ühes kasarmuhoones asus hiljem Hiiu Kaluri kontor (hävis tulekahjus 1979. aastal), teises Hiiu maavalitsus, trükikoda ja ajalehetoimetus. Söökla ehitati spordisaaliks, klubis asus telefonivõrgu kontor ja keskjaam. Sõnajala tänava äärset ladude kompleksi (viis laohoonet, a 280 ruutmeetrit) hakkas kasutama Hiiu Kalur, praegu tegutseb seal hulk erinevaid ettevõtteid. Riviplatsi (tänapäeval Leigri väljak) äärsed kased on sõdurite istutatud. Linnaosa kannab tänaseni rahvasuus Polgu nime.

Aastatel 1940-1941 jõuti Kärdla polgus ehitada 13 hoonet:

[1.] kasarm - mahutas 600 in, 33 tuba, 2013 ruutmeetrit, ahjuküte (32 ahju), petroolivalgustus. Esimesel korrusel tankipataljon, teisel korrusel seniitpatarei, transpordirood, orkester. Vasakpoolses tiivas medpunkt ja roodu staap. Hiljem Hiiu maavalitsuse hoone.

[2.] kasarm - mahutas 600 in, 30 tuba, 2088 ruutmeetrit, ahjuküte (32 ahju), petroolivalgustus. Polgu staap. Hiljem Hiiu Kaluri kontor, hävis tulekahjus 13.02.1979.

[3.] söökla - 320 kohta vahetuses, 532 ruutmeetrit, ahjuküte (9 ahju), 6 pliiti. Ehitatud ümber võimlaks.

[4.] klubi - 531 kohta, 555 ruutmeetrit. Hiljem telefonivõrgu hoone ja keskjaam, tehtud juurde- ja ümberehitusi.

[5.] saun - majandushoone, kohandatud saunaks, 15 in tunnis, 86 ruutmeetrit. Kasutusel töökojana.

[6.] leivamaja - 225 ruutmeetrit, tootlikus vahetuses 3200 kg. Kasutusel töökojana.

[7.] juurviljahoidla - 360 ruutmeetrit, mahutavus 300 tonni. Hiljem võimla katlamaja masuudimahuti, lammutati 2003.

[8.] jääkelder - 121 ruutmeetrit, mahutavus 60 tonni. Lammutati 2017.

peldik - pappkatusega laudhoone, 32 ruutmeetrit, oli olemas veel 1967, lammutatud.

[9.] elamu (Sõnajala 13) - kahekorruseline palkmaja, 24 tuba, üldpind 500 ruutmeetrit, elamispind 360 ruutmeetrit, ahjuküte (12 ahju).

peldik - pappkatusega laudhoone, 32 ruutmeetrit, oli olemas veel 1967, lammutatud.

vetlaatsaret - 1 hobusele, 22 ruutmeetrit, ühekorruseline palkmaja, hiljem ladu. Lammutatud.

elamu (Sõnajala 9) - 80 ruutmeetrit, ühkorruseline viilkatusega palkmaja.

1947-1959 ehitatud hoonetest on säilinud:

[10] vahtkonnahoone/arestimaja (1947) - 8 kambrit. Hiljem ümber ehitatud teeninduskombinaadi "Hiiu" ühiselamuks, tänapäeval elamu.

[11] gaasikaitsevahendite ladu (Männiku tee lõpus) - hiljem gaasikontori kasutuses, mõned hooned ümberehitatuna säilinud ja kasutuses.

Kolm elamut (Sõnajala 10, 12 ja 16).