IIMS Kärdla ühishaud

Ühishaud Kärdla kiriku juures pargis on rajatud 1945. aastal, kui Rannapargist maeti siia ümber 1941. aasta sügisel hukatud nõukogude aktivistid ja Kärdla linnast erinevatest haudadest 6 tundmatut punaväelast. 1953. aastal maeti samasse 1941. aastal hukatud Madis Kõmmus, Edgar Kerner ja August Vilta. 1957. aastal Kõrgessaare ühishauast (kv 4084) 5 tundmatut punaväelast (ning 1965. aastal veel 12 tundmatut punaväelast?). ENSV Sõjakomissariaadi andmetel (1978) on Kärdla ühishauda nr 1 maetuid 42 (31 nime on teada, 11 on tundmatud punaväelased).

Dolomiidist obelisk avati 21. juulil 1950, sellel on tekst eesti ja vene keeles: "Igavene au kangelastele, kes on langenud meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest 1941-1945". Võrreldes teiste Hiiumaa ühishaudadega on Kärdla tekstis väike erinevus - puudub sõna "lahinguis". Mujal Eestis ja eriti näiteks Saaremaal asendati 1970.-1980. aastatel tüüpilised hauatähised eritellimusel valmistatud monumentidega. Hiiumaal ühegi obeliski asendamiseni ei jõutud, kuigi kavas see oli. Hiiumaa RSN TK Kultuuriosakonna kirjast 29.09.1980 selgub, et 1981-85 plaanis on Kärdla vennashaua mälestussammas, autor Mare Mikof, maksumus 13 000 rubla ja Heltermaa mälestussamba asendamine uuega 10 000 rubla eest.

Kärdla obeliskile lisati 1964. aastal kaks nimetahvlit 33 nimega (16 + 17), mida hiljem muudeti - vähemalt üks nimi on asendatud ja üks nimi lisatud. 1986. aastal nimetahvlid uuendati (vanad tahvlid pöörati ringi ja tagaküljele raiuti uus teksted). Uuendatud tahvlitel on 39 nime (21 + 18), aga neist vähemalt 5-6 on hiljem lisatud.

Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH68 Hauatähise puhul on tegemist punamonumendiga. Kaitseministeeriumi Sõjahaudade komisjon on otsustanud eemaldada ja toetame eemaldamist.

12.2022 võeti obeliskilt maha kaks tahvlit nimedega ja viidi Tahkunasse Hiiumaa Militaarmuuseumisse.