Kärdla polgu õppeala

Kärdla polk (1947–1960)

Kärdla linna serva ehitati 1940-1941 sõjaväelinnak kapitaalsete hoonega - kaks kahekorruselist kasarmut, söökla, klubi (530 kohta), leivamaja, juurviljahoidla, jääkelder, laod. Kasarmud jäid sõja alguse tõttu lõpetamata, saksa okupatsiooni ajal elasid seal ja jätkasid ehitustöid vene sõjavangid. Pärast sõda võeti linnak uuesti kasutusele ja ehitati juurde hulgaliselt uusi hooneid. Polgu koosseisus oli paarkümmend tanki, mis seisid Kõrgessaare maantee ääres tehnika hoiuplatsil. Õppuste jaoks olid tankodroomid Rehemäel Kärdla surnuaia kõrval ja Kaibaldi nõmmel. Kergemate relvade laskeharjutusi tehti algul Kärdla rannakarjamaal, hiljem valmisid lasketiirud Kärdla lähedal ja Tahkunas. Ohvitseridele oli püstolilasketiir Kärdlas Kõrgessaare maantee ääres. Kahureid käidi laskmas Paopel. Polgus oli 1950. aastail kuni tuhat meest. Õppusteks kasuti Kärdla ümbruse ja Tahkuna metsi. Sellest ajast on säilinud neis piirkondades arvukalt suurtükipositsioone, kaevikuid ja igasuguseid laskepesi.

Kärdlast lõunasse jääval, tänapäeval tiheda männimetsaga kaetud alal näitab reljeefikaart inimtegevuse märke pea igal sammul, tiheda metsa all on need küll raskesti vaadeldavad.