Junkersid
Kaks Saksa demineerimislennukit Ju 52/3m MS - 26.10.1941 (miin?)
Pikkus: 18,5 m
Tiivaulatus: 29,2 m
Meeskond: 3
Junkers Ju 52 oli Saksamaa reisi- ja transpordilennuk, mida toodeti 1932–1952. Enamik ehitatud lennukeist olid kolmemootorilised Junkers Ju 52/3m. Junkersile omaselt oli lennuki kere kaetud gofreeritud lainelise duralumiiniumplekiga. Ju 52 oli kasutusel umbes 30 riigis. Ka Eestis tellis Eesti lennuliinide aktsiaselts AGO kaks lennukit Ju 52/3m. 14. juunil 1940 Keri saare lähedal alla tulistatud Soome reisilennuk Kaleva oli samuti Ju 52/3m.
Miinide otsimiseks ja hävitamiseks hakkasid lennukeid kasutama britid, nende eeskuju järgisid sakslased. Teise maailmasõja alguses moodustati Luftwaffes kuus miiniotsijate eskadrilli.
Junkers Ju 52/3m MS ehk Maus oli spetsiaalselt magnetmiinide distantsilt õhkimiseks mõeldud lennuk. Teadaolevalt toodeti neid 151 tükki. Ju 52/3m MS oli varustatud suure kere alla kinnitatud duralumiiniumrõngaga. Rõngas oleva mähise toiteallikaks oli abimootor, mis andis voolu 300 amprit. Teised Ju 52/3m MS lennukid olid varustatud KK-Geräti konteineritega, mis sisaldasid 30 väikest laengut akustiliste miinide hävitamiseks.
26. oktoobril 1941puhastasid sakslased Hari kurku oma miinidest. Kaks Mausi pardanumbriga 2921 ja 2923 kukkusid miiniplahvatus(t)e tõttu merre. Kuna lennukid lendasid formatsioonis – kaks lennukit kõrvuti 30-40 meetrise vahega ja nende taga veel kolmas lennuk, siis polegi ime, et kaks vrakki lebavad teineteisele nii lähedal. Vigastada sai kolm lendurit - lennuki 2921 piloot Vincenz Schüll ning lennuki 2923 vaatleja Richard Buck ja mehaanik Josef Hofbauer. Saksa aruannetes on lennukite allakukkumise kellaajad 12.55 ja 13.10. Meeskonnaliikmed päästeti Vormsi kalurite poolt.
20.05.2022 toimunud Eesti Meremuuseumi, Muinsuskaitseameti ja Hiiumaa Militaarmuuseumi uurimisretk kinnitas, et merepõhjas on kahe lennuki rusud. Põhjapoolne vrakk 4,4 meetri sügavusel on üsna lagunenud – kere pole säilinud, kuid selgelt on eristatavad kolm mootorit, tiibade laotus, sabaosa ja miinide lõhkamise antenn. Lõunapoolne vrakk 4,5 meetri sügavusel on kehvemas seisus kui põhjapoolne. Kere ega induktsiooniantenn pole säilinud, sabaosa on osaliselt murdunud parempoolse tiiva taha ning alles on kolm mootorit ja osaliselt tiivad.
