Hiiumadal
Nõukogude Liidu tulelaev Hiiumadal - 23.06.1941 (torpeedo)
Ehitusaasta ja koht: 1904, Tallinn
Pikkus: 40 m
Hoiatuspaadid Hiiu madalal ja Vilsandi madalal pandi välja 1876. aastal. Hoiatuspaadid olid umbes 20 meetri pikkused ühemastilised purjelaevad, mille kere oli hästi tugeva ehitusega ja pealt täiesti veekindel. Mõlema koha jaoks oli kaks paati, iga nädala järel toimus vahetus. 1898. aastal asendati Hiiu madala ja 1904. aastal Vilsandi madala hoiatuspaat tulelaevaga.
Hiiumadalal on olnud kaks samanimelist (Nekmangrund) tulelaeva, seepärast on nende andmetega kirjanduses kohati segadust. Segadust on ka tulelaeva fotodega, Eesti muuseumide fotokogudes leidub ainult 1 (!?) uuema tulelaeva foto.
Hiiumadala ESIMENE tulelaev Nekmangrund ehitati Helsingis 1898. a Hiiumadala tarbeks. Pikkus 33 m, 320 brt, aurumasin 216 hj. 1925. a viidi üle Tallinna madalale ja sai nime Revalstein, 1934. aastast Tallinnamadal, 1941. aastast Tallinn. Oli teenistuses Tallinna madalal kuni 1949. aastani, lammutati 1953. aastal.
Hiiumadala TEINE tulelaev Vultšur (Вульчуръ) ehitati Tallinnas Lausmanni tehases 1904. a. Pikkus 40 m, 409 brt, ilma jõuallikata pukseeritav ujuvmajakas (aurumasin paigaldati alles 1925. a). Oli mõeldud Vultšuri madalikule (Laimadal Saaremaa läänerannikul, saksapärane nimi Wultschur-Bank), paigutati aga Oviši (Lüserorti) madalikule Kura kurgus. 1905. a paigutati Sarõtševi (Uuskivi) madalale ja sai nime Sarõtšev (Сарычев). 17.-18. jaanuaril 1919 osales Sarõtšev Vabadussõja Utria dessandis, teda pukseeris Reval. 1925. a sai valmis Undva tuletorn ja sellega kadus vajadus Sarõtševi madala tulelaeva järele. Tallinna Sadamatehastes aurukatla saanud tulelaev paigutati uuele asukohale Hiiumadalal ja sai nime Nekmangrund, 1934. aastast Hiiumadal. 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist viidi Punalipulise Balti laevastiku hüdrograafiateenistuse koosseisu.
Saksamaa - Nõukogude Liidu sõja alguses sai käsu seisukohast lahkuda Tallinnasse. 23.06.1941 kell 1.30 torpedeeriti Saksa torpeedokaatri S-44 poolt, Hiiumadal uppus koos kogu meeskonnaga. Sama kaater uputas ka kaubaauriku Liisa, mille meeskond oli Hiiumadala hukkumise tunnistajaks.
Hiiumadala vrakk leiti 1994. aastal Rootsi uurimislaeva Altair külgvaatesonari abil. Vrakilt tõsteti üles tulelaeva suur udukell, latern ja vaskne auruvile.
Hiiumaal Kõrgessaares kavatseti tulelaeva hukkumise 40. aastapäevaks avada mälestusmärk, aga selle valmimine venis pikalt. 1981. aastal avati samba vundamendil ajutine raidkivi: „22. VI 1941 fašistide poolt uputatud tulelaeva Hiiumadal meeskonnale”. Graniidist mälestusmärk (autor Riho Kuld) avati alles 1.09.1989. Tulelaeval hukkunute arvu ja nimedega on olnud segadust, mälestusmärgile on kantud 8 nime. Ka on mälestusmärgil vale kuupäev - 22.06, õige on 23.06.
